Paar artiklit-uudist, mis hiljuti silma on jäänud.
Standard kinnitatud.
Metoodika nimega Six Sigma on nüüdseks siis osaliselt ka standardiseeritud. ISO pressiteade: http://goo.gl/90oxs Standard on kaheosaline: 1.osas antakse ülevaade Kuue Sigma parendusmetoodikast DMAIC, 2. osas kirjeldatakse tööriistasid ning tehnikaid, mida DMAIC tsüklis kasutada võiks.
Igatahes väga suur samm Six Sigma kui metoodika-filosoofia arengus. Ma just mõtlen, et äkitselt peaks oma pideva parendamise protsessi üle vaatama. See võiks anda päris korraliku põhja selleks.
Keda huvitab, siis standardi tähiseks on ISO 13053:2011 – Kvantitatiivsed meetodid protsessi parendamiseks. Võimalik ka Eesti Standardikeskusest see omale hankida.
Võlakriisi lahendamine Lean Six Sigma abil
Ameerika Kvaliteediühing tegi oma liikmete seas kiire uuringu selle kohta, mida arvatakse Newt Gingrichi ettepanekust praegusest võlakriisist välja tulla rakendades Lean Six Sigma põhimõtteid kõigis valitsusasutustes.
Olulisematest asjadest toodi välja suurimad võimalikud ohud sellele plaanile:
- Avaliku sektori asutused toimetavad keskkonnas, kus on konfliktsed eesmärgid, prioriteedid ning strateegiad;
- Vajaduse või sisemise sunni tekitamine kõigis asutustes üheaegselt;
- Kasutatavad personalipoliitika mudelid;
- Lean Six Sigma meetodite vähene tundmine. Teadmatus, kuidas sellega kulusid on võimalik kokku hoida;
- Poliitiline torpedeerimine. Ma oletan, et see toimub igal poliitilisel tasandil.
Gargantualik ettevõtmine oleks juba ühegi nimetatud takistuse kõrvaldamine. Saame näha, kas sellega suudetakse üldse peale hakata, mis tulemusi see andma hakkab ning kas sellest ka võlakriisi lahendamisel abi on.
Ford-Toyota koostöö
Põnev lugu – Ford ja Toyota plaanivad koostööd.
Ajaloohuvilistele on vast teada, et Taiichi Ohno rajatud Toyota Way ehk lean tootmine baseerus olulisel määral Henry Fordi kirjatöödel tootmise juhtimisest. See oli paljuski põhjuseks mismoodi Toyota hiljem Ford’ilt, nende koduturul USA’s elu kibedaks tegid.
Kuidas siis nii? Põhimõtteliselt oli lugu nii, et Ford mõtles välja, jaapanlased rakendasid ja arendasid edasi. Näitab veelkord, kuidas heast ideest ainuüksi ei piisa ning kui oluline on tegelikult ideede rakendamine ja elluviimine.
Mõnes mõttes pole selles uudise muidugi midagi väga tavatut – autotööstus on sügavalt integreeritud ning koostööd tehakse väga palju. Ajalooline knihv lisab loole natuke vürtsi.