Millal kasutada standardiseerimise tsüklit ning millal parendamise tsüklit? Masaaki Imai raamatus “Gemba Kaizen” pilt lihtne ja loogiline:
Imai nimetas seda joonist “Kuidas parendusi registreeritakse aja jooksul”.
Pildi seletus siis selline, et standardiseerimise tsüklit peaks kasutama siis, kui igapäevases töös tekkib mingi probleem – esineb kõrvalekalle, defekt vmt. Välja tuleb selgitada juurpõhjus ning kohendada olemasolevaid protsesse selliselt, et probleem kunagi enam ei korduks.
Parenduse tsüklit peakskasutama siis kui väljakutse on näiteks tõsta tootlikkust 10%. Ehk siis SDCA stabiliseerib protsesse, PDCA parendab neid.
Lühidalt SDCA tsüklist:
- Standardiseeri (standardize). Defineeri ja dokumenteeri oma protsessid, nende toimumiseks vajalikud tingimused ning paramteetrid. Peamine eesmärk on kindlustada, et protsessi oleks võimalik alati teha ühtemoodi.
- Tee (do). SDCA tsüklis mõeldakse siin all standardite elluviimist ja jälgimist, et nad toimuksid kirjeldatud moel.
- Kontrolli (control). Kontrollimise faasis vaadatakse, kas standardite jälgimine viib ka protsessi stabiilsuse kasvuni või mitte.
- Reageeri (act). Vajadusel korrigeeritakse tegevusi päris elus või siis muudetakse standardit.
Juhul, kui tsükli lõpus on protsess stabiilne, kinnitatakse standardid lõplikult ning rakendatakse võimalikult laialdaselt. Vastasel korral alustatakse uuesti. OLULINE: parendamise eelduseks on standardiseeritud tegevus. Pole võimalik parendada asja, mille kohta sa isegi ei tea kuidas see toimub. 🙂