Kes meist ei tahaks suurt hulka probleeme korraga lahendada? Saada kiiret ja põhjalikku läbimurret seal, kus paljud on proovinud aga läbikukkunud? Kas poleks mitte mõnus, kui kliendid ei helista enam oma probleemidega ning sa ei pea käigult improviseerima mingeid lahendusi? Asi on tehtav, sa pead lihtsalt teadma, millega sa tegeled.
Kuidas aga teada saada, millega sa tegelema peaksid? Üks võimalus probleemi määratlemiseks on Pareto diagrammi kasutamine. Kirjutasin Pareto diagrammist pikemalt, kui rääkisin kuskohast peale hakata kvaliteedijuhtimisega.
Oma olemuselt on see tööriist nagu snaipril on optiline sihik. Iseenesest ta ei tee midagi, kuid aitab su tegevustele anda suuna ning sellega kaasneb tappev mõju. Alternatiiv on tegeleda mustmiljoni asjaga. Keskenduda mitte millelegi, saavutada ei tea mida, protsessi lõpus olla peaaegu sama tark kui selle alguses. Tulemused on kõike muud kui garanteeritud. Aga seda sa ju ei taha.
Diagrammi koostamise juures on meeldiv see, et pole tegelikult mingeid raudseid reegleid. Tee nagu heaks arvad ja situatsioon nõuab. Võid küllaltki erinevast otsast alustada. Saad keskenduda sümptomitele ning neid analüüsida. Saad ka hoida aega kokku ja proovida kohe asuma põhjuseid üksteisest eraldama.
Pareto diagrammi koostamine vastavalt probleemide esinemissagedusele
Sümptomitele keskendudes saad sa joonistada rohkem 4-5 n.ö. paralleelset diagrammi või siis ka ülema ja alama astme diagramme. Natuke lähemalt.
- Paralleelseid diagramme on mõtekas joonistada siis, kui sul puuduvad igasugused ideed, millest probleemid põhjustatud on. See on töörikas moodus, kuid sisuliselt 100% kindlad tulemused. Võta kõik oma probleemid ning hakka tegema diagramme iga tunnuse (sümptomi) kohta.
Kuskohas defekt fikeeriti? Kuskohas tootel defekt asub? Kes avastas defekti? Milline toode see oli, millel defekt oli? Mis värvi see toode oli?
Mida rohkem sa andmetega mässad, seda selgepiirilisemaks muutuvad su hüpoteesid. Olles teinud 4-5 diagrammi, on sul tihtipeale piisavalt materjali, et asuda tegutsema või asuda ühte valitud diagrammi edasi lahkama. - Alama astme diagramme on mõtekas siis joonistama hakata, kui probleemi põhjus pole ikka veel piisavalt selge või soovid lihtsalt oma suurimaid sümptomite gruppe edasi lahata. Juhul kui sa näiteks teed mänguautosid ja oled leidnud, et üks peamistest esinevatest probleemidest on vilets värvikvaliteet. Tekib küsimus, kas see probleem esineb ühtemoodi nii sinistel kui ka punastel autodel? Kas see probleem esineb ühtlaselt veoautodel ja sõiduautodel? Pane edasi kuni probleem on tõepoolest lõpuni läbi uuritud.
Nüüd oled sa probleemi põhjusele jõudnud väga lähedale ja rohkem ma andmetega ei mängiks – lõppeks on sul ka elu ja aeg jookseb. Nüüd tuleb võtta oma ülitäpsed hüpoteesid ja minna vaatama, mis tegelikult toimub ning asuda tegutsema probleemide lahendamisele.
Selline lähenemine põhjuste väljaselgitamisse on oluliselt pikemaajalisem kui näiteks ajurünnaku läbiviimine. Selle eelis on see, et peale kogu seda andmetega mängimist jõuad sa põhjusele väga lähedale. Kui sa oled aga põhjusel väga lähedal, siis tõenäoliselt vaev, mis sa nägema pead selle kõrvaldamiseks on üksnes vormistamise küsimus.
Pareto diagrammi koostamine vastavalt probleemi põhjustele
Sul on võimalik vältida suuremat osa seda numbritega mässamist ja ääri-veeri probleemidele lähenemist. On olemas natuke lõbusam ja loomingulisem lähenemine.
- Võta oma spetsialistide seltskond kokku ja ajurünnaku käigus nimetage kõik probleemid, mida teate või arvate teadvat. Lisaks vaadake sisemisi aruandeid, kliendikaebusi ning mida iganes, mis teile ideede kvantiteeti juurde tekitab.
- Grupeerige sümtomid vastavalt ühistele põhjustele. Joonistage Ishikawa diagramme, küsige 5x miks või mis iganes muid juurpõhjuse selgitamise meetodeid te kasutada soovite.
- Pange igale põhjusele skoor – tähtsus ärilistest eesmärkidest lähtuvalt. Kas suur esinemissagedus on oluline? Äkki on oluline põhjuste otsene maksumus firmale? Võib-olla suudate hinnata otseseid ja kaudseid kulusid? Alati on ju võimalik lasta grupil hääletada? Tegelikult mida iganes – otsustage ise ning joonistage seejärel oma Pareto diagramm ning asuge probleemiga tegelema.
Pareto printsiip on üks võimsamaid meetodeid otsustamaks, millega on vaja tegeleda ja millega mitte. Ma ei ole kunagi olnud suure hulga probleemide korraga lahendamise poolt. Ma olen seda proovinud ja leidnud, et 70% aurust läheb tühja. Midagi nagu juhtub ka, kuid enamus ajast on lihtsalt üks tühi töö ja vaimu närimine. Samas pole vähem motiveerivat asja kui tühi töö. Pareto diagramm aitab anda tööle sisu ning see teeb töö asjaosalistele märksa lõbusamaks.
1 thought on “Kuidas panna oma parendustegevused steroididele? Pareto diagrammi võlud”