- Mõõtmisplaaniga mees jõuab kaugele.
Kvaliteedijuhtimine on olemuselt faktidel põhinev distsipliin. Jah kõhutunne, jah intuitsioon, jah kogenud töötajate arvamus…. Nüüd lähme ja kontrollime seda. Üldjuhul 10’st linnalegendist 6’le mingit faktilist tõestust ei leita. Tegemist on kas mingite soovunelmatega või siis väga keeruliste asjadega, mida üritatakse võimalikult lihtsalt seletada. Täna ma annangi sulle ühe tööriista müütide murdmiseks – mõõtmisplaani.
Millal teha mõõtmisplaan
Kui sa mõtled D-M-A-I-C parendustsüklile, siis mõõtmisplaani on sul vaja sel hetkel, kui probleem on defineeritud ning algab mõõtmiste ja andmete kogumise faas.
Kui D-M-A-I-C päris sinu teema pole, siis peaksid seda kasutama mõne keerulisema probleemiga pusimisel, millele igal inimesel on oma seletus – üks süüdistab ilma, teine ülemust, kolmas hukkaläinud noorust. Kõik seletused on juhtkui head, kuid kõik korraga ka nagu õiged olla ei saa. Vot siis ongi parim aeg mõtetu filosofeerimine lõpetada ja asja täpsustama hakata.
Mõõtmisplaani vajalikud osad
Vajalikud asjad, mille peale mõelda ning ka kirja panna on:
- Mõõtmiste eesmärk: Kuhu sa lõpuks tahad välja jõuda, mida sa tegelikult täpsustada tahad? Ei ole väga harv, kui tormatakse päev otsa mõõdulindiga ringi ja õhtu lõppedes avastatakse, et kasu sellest kõigest ikka väga vähe on olnud.
- Hüpotees, nähtus või protsessi osa. Mida sa mõõtma hakkad?
- Mõõtühikud. Mis mõõtühikutes sa andmeid koguma pead? Vahest on tükid olulised, teinekord sekundid, kolmas kord kilogrammid. Võimalik ka, et samaaegselt vaja kahes mõõtühikus andmeid fikseerida.
- Andmete kogumise koht. Kuskohas sa andmeid fikseerima hakkad? Vaatad videokaameralt, piilud aknast või ronid ninapidi juurde?
- Andmete kogujad. Kes hakkavad reaalselt andmeid koguma? Mitte alati ei saa ega pea see kvaliteedijuht olema. See pole lihtsalt võimalik.
- Andmete kogumise moodus. Kuidas andmeid kogutakse? Siinkohal tasub mõõtjad-andmekogujad kindlasti kokku võtta ning veenduda, et kõik teevad täpselt ühtemoodi. Rohkem kui üks kord on juhtunud nii, et andmete stratifitseerimisel ilmneb suurim erinevus just mõõtjate vahel.
- Stratifitseerimisfaktorid. Siinkohal pead sa mõtlema oma hüpoteesidele veel kord. Kas põhjus on erinevates töötajates? Kas põhjus on erinevates nädalapäevades? Hommiku- või õhtutundides? Siinkohal aja maha võtmine ning asja üle järgimõtlemine võib hiljem anda olulise ajasäästu.
- Mis aja jooksul andmed kogutakse. Millised on ajalised piirangud? Ainult tööajal? Järgmise kahe nädala jooksul välja arvatud teisipäeviti? Mis igaes.
- Valimi suurus ja moodustamine. Kui palju sul andmepunkte vaja on, et teha julgeid järeldusi terviku kohta ning mis-kes selle valimi peaks moodustama?
- Kuidas sa andmeid kasutad. Sa pead juba ette mõtlema, mis sa kogutud andmetega peale hakkad. Mida sa nendega teha oskad, mida nendega teha vaja on? Keskmised arvutada, histogrammid teha, korrellatsioon- regressioonanalüüs, veel midagi?
- Olemasolevad andmed. Kas juba on midagi kogutud ka? Kas neid saab kasutada või ei?
Distsiplineeritud lähenemine müütidele = võit
Pole mingit kahtlust, et oma tegevuse läbimõtlemine on su tervisele kasulik. Vähem sihitut tegutsemist, vähem vaidlemist, vähem kaotsiläinud aega ja närvirakkusid. Mõõtmisplaani koostamine võimaldab sul süsteemselt oma eesmärgile jõuda.
Siin on sulle ka “blankett” mõõtmisplaan: Mõõtmisplaan template
Kasuta terviseks.