Eesti keeles just tont teab kui palju kirjandust lean või kvaliteedijuhtimise teemal ilmunud ei ole. “Masin, mis muutis maailma”, “Kuue Sigma Tee”, memory jogger’id ja “Terviklik kvaliteedijuhtimine”. Auku on asunud täitma härrased Senkel ja Kukkonen oma uue raamatuga “Läbimurre. Äriprotsesside pideva täiustamise kunst.”
Millega selle raamatu näol tegu on?
Mingit revolutsiooni Senkel ja Kukkonen teinud ei ole. Kõnnitakse suhteliselt sissekäidud rajal – lean‘i põhiprintsiibid, mõningad tööriistad ning näpuotsaga kvaliteedijuhtimisest ka juurde. Ühtegi printsiipi väga pikalt lahti pole räägitud, ühtegi tööriista liiga pikalt tutvustatud ei ole. Siin-seal on mõningad pisted ka erinevatest juhtumitest, kuid asjade suures plaanis oleks seda võinud oluliselt rohkem olla.
“Läbimurre..” on seega entry-taseme raamat, sissejuhatus. See tutvustab sulle termineid ning räägib lahti asja väga suurel, põhimõttelisel tasandil. Kui sa oled selle kõigega juba varem kokku puutunud ning oled näiteks SMED’i tegemisel päriselus hätta jäänud, siis siit raamatust väga palju abi ei saa.
Sellel kõigel on usutavasti ka oma põhjus – Eesti turg on väike ning nišiteemadele liigne keskendumine pole raamatu kirjastamise ja turustamise mõttes kasulik. Pealegi on vist autorite ambitsioon tutvustada lean filosoofiat suuremale hulgale inimestele, mitte piinata lugejat detailsete samm-sammult õpetustega kuidas teha ühte-teist või kolmandat asju.
Mida selle raamatuga teha annab?
Sedasorti lihtsamal kirjandusel on oma koht minu raamaturiiulis. Miks?
Millal iganes satud lean‘i ideid või printsiipe kuskil rakendama, on su esimene mure inimeste koolitus. Sul on 2 võimalust kuidas seda teha – ärksamad soovivad ise lugeda, teistele tuleb koolitusmaterjalid ette valmistada.
Kirjanduse laialijagamiseks ärksamatele olen kasutanud Läbimurde inglisekeelseid analooge. See raamat tõenäoliselt asendab nüüd neid – Läbimurre käsitleb piisavalt laia teemade ringi, et anda adekvaatne kiirülevaade lean‘ist. Lisaboonusena see, et tegemist on eestikeelse raamatuga – inglise keelt inimesed peale tööpäeva lõppu väga lugeda ei viitsi.
Minu jaoks võib olulisemgi on tegelikult raamatu struktuur ning teemakäsitlus. Varem või hiljem pead ise mingi kiiremat sorti koolituse läbi viima. Mida rääkida? Mis järjekorras rääkida? Enamuse ajast ma ei viitsi ratast leiutada – võta lahti lähim raamat ning piilu sisukorda. Põhimõtteliselt toimib see nagu spikker – kas oled kõiki asju kajastanud, kas on vajalik midagi veel sisse panna või ära mainida.
Lugeda või mitte?
Oled sa teemaga tuttav ning vajad konkreetselt abi ühe või teise projekti läbiviimisel, siis see ei ole sulle. Vaata väljamaalt kirjandust või otsi konsultandi abi.
Satub nii olema, et sa ei tea teemast midagi ning otsid sissejuhatavat raamatut – sebi see endale ja loe läbi. Eesti keeles, võrdlemisi lihtsalt ja hästi asi lahti räägitud.
Peaks nii olema, et sa pead aeg-ajalt teistele oma lõputuid teadmisi jagama – ka siis tasub see raamat üle vaadata. Ma tean, et mind see aitab, äkki on sulle ka kasulik.