Õigusaktid, paragrahvid, lõiked, Euroopa Komisjoni direktiivid – igavus võiks tappa aga ei tee seda kahjuks teps mitte. Ometigi on erinevate õigusaktide nõuded ja nende täitmine iga organisatsiooni möödapääsmatu osa. Niivõrd kuivõrd see on vajalik on see aga ka tüütu. Järelikult tuleb seda teha minimaalse pingutusega. Kuidas seda aga teha?
Miks sellega üldse rohkem vaeva näha?
Teoreetiliselt on võimalik siinkohal ikka mõni kurv „sirgeks“ sõita – inspektorid igale poole ei jõua, kõike ei näe, äkitselt õnnestub neid üldse pehmeks rääkida? On ka pügalaid, mida keegi eriti ei vaevugi kunagi riigi poolt inspekteerima. Miks siis ikkagi sellega madistada?
Jätame kõrvale ilmselge – mingite regulatsioonide taga on suured õnnetused, teiste mittetäitmise eest võib trahvi saada, kolmandad on vajalikud efektiivseks kommunikatsiooniks. On üks põhjus, miks ma teeksin ühe teadliku pingutuse ja ajaksin asjad nii joonde kui neid vähegi ajada saab – tegevusvabadus.
Igasugused inspektorid, kes sind kontrollimas käivad, teevad seda tavaliselt kõige ebasobilikumal ajal nõudes su käest kõige ebasobivamaid asju. Senikaua kuni sa ise „asju korda sead“ on sul määratult rohkem vabadust – vabadust valida millal sa teed, vabadus valida kuidas sa teed. Inspektorite saabumine tihitpeale nõuab päris palju ressursse – sa saad ettekirjutused koos tähtaegadega. Nüüd hakkab korraga kiire. See seob kõvasti ressursse ning tihtipeale on sulle lahendused ka ette antud ning need lahendused on väga harva kõige odavamad või parimad selles olukorras.
Kuidas sellisest „hädaolukorrast“ ennast säästa?
Aktide defineerimine
Millised nõuded sinu kohta käivad? Siin pole midagi väga keerulist. Võtame järjest:
- Toote/teenusega seonduvad – usutavasti tead Eesti seadusandluses oma toote või teenuse kohta käivaid nõudeid isegi päris hästi. Elu läheb törts keerulisemaks kui oled eksportöör – Ameerika ei ole nagu Euroopa, mis omakorda pole nagu Venemaa ning üldse on iga vähegi suurem oma reeglid kehtestanud. Mingid võluvitsa pole – kui konkurentide kodulehed jäävad kidakeelseks, siis tuleb lihtsalt vähe loomingulisem olla.
- Tööohutus, töösuhted. Siin midagi väga erilist pole. Eesti tööohutuse seadusandlus põhimõtteliselt järgib ISO 18001 struktuuri nii, et kui huvi on, siis saaks selle süsteemi väljatöötamisel küllaltki efektiivselt ja kiirelt ka OHSAS sertifikaadi ka.
- Keskkonnaalased. ISO14001 paneb regulatsioonide järgimisel küllaltki suurt rõhku. Välisõhu kaitse seadus, veeseadus, kemikaaliseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, jäätmeseadus, pakendiseadus jne. Olla kuulda olnud, et mõningad neist plaanitakse üheks seaduseks kokku kirjutada, kuid sellega läheb tõenäoliselt veel aega.
- Sotsiaalne vastutus. Kui sa oled väga eesrindlik ning tegeled ettevõtte sotsiaalse vastutusega, siis pead omakorda piiluma konkurentsiseadust ning korruptsioonivastast seadust. Võib olla siia tuleb midagi veel, sõltuvalt sinu tegevuse asukohtadest jmt.
Nõuetele vastavuse hindamine
Kiireim moodus süsteemi sisseseadmiseks on nõuded kuhugi välja kirjutada ning audit teha. Valdkonna mittetundmisel kutsuks inspektorid ise majja. Sellistel juhtudel saad tavaliselt mõistliku aja puuduste likvideerimiseks, küllaltki vabad käed tegevuskava koostamiseks ning lahenduste valimiseks. Lisaks ekspethinnagu ja nõuanded.
Süsteemi käigushoidmine
Ühekordne kampaania jääb ilmselgelt väheks. Samas liigse ressursi kulutamine sellele pole ka mõistlik. Asjade väga suures plaanis on see vajalik, kuid tavaoludes mõjutab organisatsiooni üldist tulemuslikkust vähe.
Põhimõtteliselt on sul vaja kahte toimivat süsteemi – ühte, mis monitooriks nõuete muutumist. Teist, mis hindaks nendele nõuetele vastavust.
Nõuete muutumist sai kunagi teenusena sisse ostetud kuid ausalt öeldes ma suurt mõtet sellel ei näe, kui sa just eriline entusiast ei ole. 99,5% juhtudest teavitati sind lihtsalt asjadest, mis sind ei puudutanud. Märksa paremat monitooringut teevad koolitusfirmad, kes olulisemate muudatuste korral sind ogaraks spämmivad. Siiamaani pole koolituspakkumisi oodates veel millestki suuremast ilma jäänud.
Vahemärkusena: Meelis Trepp tegi kommentaarides päris hea tähelepaneku – riigiteataja.ee võimaldab sul saada meilile teateid seaduse muudatustest. Põhimõtteliselt pead kasuatajaks registreeruma ning huvipakkuvate seaduste uuendused tellima omale.
Nõuetele vastavuse hindamise süsteem on natuke keerulisem luua. Pidades silmas, et soovid teha selleks minimaalse pingutuse, tasub integreerida see oma siseauditite süsteemi – väga paljusid asju tööohutuse saad näiteks auditeerida oma 5S auditite ajal. Mittevastavustele reageerimine saab juba toimuda üldises kvaliteedi planeerimise võtmes – vajadusel teosta juurpõhjuse analüüs ning tee vajalikke tegevusi.
Initsiatiiv
Ümbritseva õigusruumi uurimine on mitte-juristile paras põrgu. On siiski oluline hoida initsiatiivi enda käes. Ootama jäädes kuni keegi kunagi võib-olla tuleb kontrollima ja midagi ütleb võib ühel hetkel su organisatsioonis väga palju ja väga olulisi ressursse siduda ning panna sind tegema asju, mida sa endale lubada ei saa.
Riiginõuete monitoorimiseks on riigiteataja tekitanud mugava lahenduse muudatustest teavitamiseks.
meelis(Quote)
Hei Meelis,
See on päris hea vihje. Panin postitusse ka sisse.
Ma pole riigiteatajat kunagi nii põhjalikult uurinud. Elad ja õpid, suured tänud.
Kaarel Krinal(Quote)