Eestvedamine mängib tervikliku kvaliteedijuhtimise juurutamises ja toimimises võtmerolli. Kui ikka ülemine ots asja vastu huvi ei ilmuta, siis allpool ka imesid ei tee. Olgu seal allpool siis nii võimekad tegelased kui tahes. Räägimegi natuke ja lühidalt eestvedamisest.
Mis imeloom see eestvedamine üldse on?
On olemas kümneid teaduslikke teooriaid, kes on eestvedaja, kuidas eestvedamine avaldub ning mis töötab ja mis mitte. Uuritud on liidrite iseloomuomadusi. Uuritud on liidrite käitumist. Uuritud on liidri ja järgijate omavahelisi suhteid. Uuritud on erinevaid situatsioone, kus liidrid tegutsevad. Uuritud on teemat igast küljest. Vastavalt sellele on ka mitmeid erinevaid definitsioone eestvedamisele.
Teatud baastasandil võib siiski väita, et eestvedamine on ühe inimese võimekus panna teisi inimesi tegutsema kas mingit moodi või millegi nimel. Kas see tuleneb situatsioonist, mingitest iseloomuomadustest või liidri-järgija eelnevast suhtest, ei hakka praegu pikemalt lahkama. On ilmselge see, et mõni saab sellega paremini hakkama, kui mõni teine. Miks?
Üks võimalikke seletusi
Seletusi on palju, kuid sattusin lugema PsyBlogi artiklit “Can You Get Things Done Without Making People Hate You?“. Nad on toonud ära ühe liidri omaduse või käitumisvormi – enesekehtestamise stiili (assertiveness).
On erinevaid enesekehtestamise stiile. Sa võid teha seda väga agressiivselt – totaalselt ignoreerides teiste õigusi ning oma arvamust ainuõigeks pidades. Sa võid proovida ka olla ülikõrge sotsiaalse intelligentsusega ning proovida säilitada suhteid iga hinna eest. Mis õige on?
Uuriti-puuriti, mis siis leiti?
Uuriti 3 erinevat ärijuhtimise magistrite gruppi. Neil lasti ära täita küsimustikud enda ning oma ülemuste kohta. Peamised asjad, mida taheti teada saada oli produktiivsus ning sotsiaalsed tagajärjed. Maakeeli – kas inimesed said oma asjadega hakkama ning kas neile pärast veel “tere” ka tänaval öeldi.
- Tootlikkuse kasv muutus üha väiksemaks, mida agressiivsemaks sinu enesekehtestamise tase läheb. Võib isegi väita, et pole eriti vahet, kas sa oled mõõdus või agressiivne enesekehtestaja. Mingist punktist asja vihasemaks ajades paremaid tulemusi ei tule. Skaala teist otsa piiludes: liiga vähene agressiivsus ehk liigne leebus oli kindlalt halvem kui kõrge agressiivsus.
- Sotsiaalsed tagajärjed. Tulemused on ettearvatavad – mida kõvemini pressid, seda vähem sa inimestele meeldid. Kes oleks aimanud.
Kas pressida või kätt hoida?
Eksisteerib mingi optimaalne “pehme” koht, mille korral su saavutused on maksimumilähedased ning inimesed sind samuti ei vihka. Kui veelgi täpsem olla – inimesed ei pane sinu enesekehtestamist pahaks ning on valmis sind järgima.
Rinnaga peale minemine ning nuiaga vehkimine võib lühemas perspektiivis häid tulemusi anda. Pikemas perspektiivis selline lõhkumine aga hakkab sinu vastu töötama – inimesed ei usalda sind, ei soovi sind näha ega sinust midagi kuulda.
Jõudu sulle mõistliku tasakaalu leidmisel.