Tänane artikkel tuleb sarjast DMAIC parendustsükkel (define-measure-analyze-implement-control) ning on järjeks probleemi defineerimisele. Räägime sedakorda sellest, kuidas ähmasest peavalust ja ebameeldivast ärevustundest vormida selgepiiriline vastane, keda julge rünnakuga alistada. Igatahes. Et minna edasi, vaatame korraks tagasi.
Kuhu me oma probleemi lahendamisega oleme jõudnud?
Vaatame, kuhu me probleemi lahendamisega oleme jõudnud:
- On olemas võrdlemisi selge probleemi sõnastus;
- Sa tead milliseid (huvi)gruppe/protsessi osa probleem puudutab;
- Sa oled probleemi iga huvigruppi seisukohalt lahti mõtestanud – mis see nende jaoks tähendab, millist rolli nad probleemi olemasolus mängivad;
- Sul on selge ettekujutus, kellega sa hakkad seda probleemi lahendama – projekti meeskond on kokku pandud;
- Sul on kritseldatud valmis “helikopteri” vaade protsessile. Näiteks SIPOC diagrammi kujul;
- Sa tead kuhu ja millal sa tahaksid välja jõuda.
Võib-olla hakkad nüüd juba märkama mingit probleemi esinemise mustrit. Võib-olla tekkivad esimesed hüpoteesid, milles võiks probleem olla. Igatahes, nüüd on aeg asuda nende hüpoteeside kohta rohkem infot koguma ning alustuseks pead protsessi mõõtma.
Mida mõõta?
Milles su probleem seisneb? Tahad tootlikkust? Tahad kvaliteeti parendada? Lühemat lead-aega (toorainest tarneni kliendile)? Sõltub probleemi olemusest võid sa muuta toote parameetreid, tsükliaegu, pooliku töö (work-in-process) hulka protsessis või mida iganes. Tihtipeale su probleemi sõnastus annab paljuski ära kuhu oma silmad pöörata.
Kuidas mõõta?
Võtame nüüd rahulikult ja samm-sammult läbi selle, kuidas mõõta.
- Tee silmad lahti ja vaata. Vana kvaliteedijuhtimise traditsiooni vaimus tähendab ringi vaatamine lõpuks ka millegi paberile panemist. Näiteks voodiagrammi kujul või siis väärtusahela kaardina (value stream map). Kui sul on juba mingi protsess kirjeldatud, siis mine ja vaata kuidas see tegelikult töötab. Ära usalda pimesi olemasolevat dokumentatsiooni, eriti kui ta on vana või detailsuse aste on liiga üldine.
- Millest mida ja kuidas tehakse ning mismoodi see sinu jaoks hetkel oluline on. Härrasrahva keeles – identifitseeri oma praeguse probleemi seisukohalt olulised sisendid, väljundid ning peamised protsessimõõdikud. Näiteks teekeetmisel on sisendiks teepakike, kuum vesi, lusikatäis suhkrut ning kuumakindel tass. Väljundiks on magusalt aurav tee. Protsessimõõdikud võivad olla näiteks suhkrukaal, temperatuur milleni sa vett kuumutad, tassi kuumakindluse näitaja, suhkrukogus, teekoti kaal, teekoti loputamise aeg, mahajahutamise aeg jne. Nagu näha võib ka kõige lihtsamal protsessil olla mingi miljon mõõdikut. Määra, mis sinu jaoks praeguse probleemi kontekstis oluline on.
- Loo andmete kogumise ja analüüsi plaan. Andmete kogumise plaan on selline vahva asi, kus sa paned paika: kes, kus, millises mõõtühikus ja mismoodi andmeid korjab. Lisaks valimi suurus ja moodustamine ning stratifitseerimisfaktorid (erinevad liinid, erinevad inimesed, erinevad tsehhid, erinevad tooted jne). Mõtle siinkohal ka natuke ette – milliste tööriistadega sa kavatsed neid andmeid analüüsima hakata? Lihtsaimatest moodustest on korrellatsioon ja regressioonanalüüs ning variatsiooni analüüs (joonista alustuseks kasvõi üks histogramm või tee ohjekaart).
- Analüüsi oma mõõtmissüsteemi. Alati on üks osa sinu probleemist ebatäpne mõõtmissüsteem. Kui tõsine? Selle teadasaamiseks pead alustuseks oma mõõteriistad ära taatlema/kailbreerima. Keerulisem lähenemine hõlmab analüüsi, mil määral erinevad mõõteriistad ja inimesed saavad sama tulemuse. Inglise keeles on teema nimi Gage R&R, mis on täitsa eraldiseisvat postitust väärt. Igatahes ole kindel, et kui su mõõteriist näitab 3’e, siis see on ikkagi õige number.
- Hakka andmeid koguma. Tee sobiv andmekogumisvorm ja tuld. Lase oma mõõtmisplaan käiku.
- Tee oma silmad veelgi suuremalt lahti. Pane andmed oma protsessikaardile.
- Teosta kiire suutlikusanalüüs. Kui sa kasutad Minitab’i või QI Macros Exceli lisa, siis see on rohkem nupuvajutamise küsimus. Exceliga tehes on see pikem protsess – igatahes peamine idee on varieeruvuse hindamisel ning sinu suutlikkusel etteantud nõuetesse mahtuda.
- Tee kiired parandused. Mõõtmistega on selline vahva asi, et saad protsessi päris lähedalt tundma ning tunnetama. On väga tõenäoline, et ainuüksi andmete kogumise eesmärgil fokusseeritud protsessi jälgimine on andnud sulle olulist infot probleemi põhjuste ja mõnede lahenduste osas. Kui nii, siis ära enam passi vaid nopi viljad kohe ära. Lihtsalt ära unusta progressi jälgida.
Korras! Või siis mitte?
Kui sa oled kiired võidud kätte saanud, siis kas võib jala sirgu lükata ning asja sinnapaika jätta? See on omamoodi neetud värk. Kui üks töötav lahendus on leitud, siis kiputakse teema sinnapaika jätma. Tegime ära. Lahendatud. Mis seal salata, ka endal paaril korral käed lenksust lahti lasknud ning taevapoole tõstetud.
A mis sa siis tegelikult oled ära teinud?
Mitte midagi. Tõenäoliselt keerulise probleemi väikesele aspektile pihta saanud. Tegelikult saab veel edasi minna ning rünnata probleemi veelgi sügavamalt.
Selleks peab kogutud infot edasi analüüsima. Sellest aga juba kunagi edaspidi.