Porivaiba paranduse seadmel oli 3 olulist parameetrit, mis mõjutasid paranduse kvaliteeti. Olles läbi käinud parandatud vaibad avastasime, et parandused ei jää kinni ja need tuleb uuesti üle teha. Peale väikest veaotsingut tuli välja, et me ei kasutanud õiget temperatuuri kummi vulkaniseerimisel. Lihtne korrektuur ja asi toimis.
Kuni ühel hetkel enam ei toiminud. Jälle. Uuesti kiire veaotsing, sedakorda juba tuttavat rada pidi. Raja lõppus lahendus ka sama – suurenda temperatuuri.
Triviaalne probleem, triviaalne lahendus, raha selle pisikese detaili taga 450 000 – 700 000 EEK’i, enamus tulenev ümbertegemiste kõrgest määrast.
Lubage mul tutvustada lahenduse järgmist sammu…
Kuidas teha nii, et korra lahendatud probleem ka lahendatuks jääks? Siinkohal tuleb appi kvaliteedijuhtimine viimane käsitletavatest seitsmest lihtsast tööriistast – ohjekaart. Absoluutselt geniaalne oma lihtsuses, võid õpetada ka kõige lihtsamale inimesele oma firmast.
Millal kasutada?
Kuigi sa saad teda kasutada ka andmete analüüsi käigus, siis minul endal on teda pigem tulnud kasutada mingi kriitilise parameetri ohjamisel. ohjekaart annab sulle infot selle kohta, kas asi toimib normaalselt või on suundumas lubatud piiridest väljapoole. Mis see kriitiline parameeter peaks olema?
Mis iganes tegelikult – võib olla su operatsioonidega seotud, võib olla ka finantsnäitaja. Oluline on, et see peegeldaks mingit väga olulist parameetrit. Sa ei taha oma aega raisata mõtetute numbrite maalimisele.
Vaatame naljaviluks, kuidas need üldse välja näevad. Aegrida on lihtsake:
1 – 1 – 5 – 1 – 3 – 2 – 1 – 1 – 1 – 4 – 6 – 4 – 2 – 5 – 4
Selle ohjekaart näeb välja selline:
X-teljel on siis mõõtmise hetked ja y-teljel mõõdetud väärtus. Kõik, kes kunagi lugenud Salu Juhani tegemistest, peaksid instinktiivselt aru saama, kuidas see töötab. Ok see oli natuke teine asi aga siiski.
Lisaks kõigele muule on siin joonisel ülemine ja alumine ohjejoon (UCL ja LCL joonisel) ning keskmise joon. UCL ja LCL on matemaatiliselt arvutatud, kliendinõuded ja piirangud on omaette teema. Igatahes need jooned on seal selleks, et välja tuua hälbeid protsessi käitumises.
Mõningad asjad, millele võiksid ohjekaarti uurides tähelepanu pöörata:
- Trend. 6 järjestikust punkti, mis tõusevad või langevad – asi liigub varem või hiljem ohjei alt välja. Tee midagi kohe ja pahandused jäävad ära.
- Protsess liigub oma keskväärtusest välja. Protsess tervikuna on liikumas, midagi fundamentaalsemat on juhtunud ja sinu protsess on üsna varsti väga suurel määral lubatud piiridest väljaspool.
- Punktid väljapool UCL, LCL või siis ka kliendinõuete piire. Õnnetus on juba juhtunud, nüüd ruttu-ruttu juurpõhjuse otsimisele. Loodetavasti saad jälile enne, kui asjad hullemaks lähevad.
Nii lihtne ongi?
Aga loomulikult, mis siin ikka pikalt keerutada. Tegelikult on ohjekaartide tüüpe rohkem, mingi 6-7 sõltuvalt,mis andmeid sul parasjagu vaja analüüsida või mis probleemi sul on vaja lahendada. Kas sa pead neist kõike teadma? Teadmised on iseenesest kihvtid, kuid praktilist väärtust ei pruugi sellel väga suurt olla.
Jäta lihtsalt meelde, et sul on vaja vähemalt 25 mõõtmistulemust enne kui sa hakkad kaugeleulatuvaid järeldusi tegema. Teine oluline asi on – elimineeri eripõhjused (trend ja protsessi nihkumised keskmise ümber), seejärel saad hakata protsessi “timmima” kliendinõuetele vastavaks.
Ohjekaart võib säästa sulle tohutult palju raha.
Näiteks ei pea sa ostma enam niipalju peavalu tablette. Ei ole midagi ärritavamat kui probleem, mille lahendust sa tead aga mis kõige kiuste muudkui esile kerkib. Ma kujutan ette kreeka kangelast frustratsiooni näiteks hüdraga võitlemisel – kui kaua sa kavatsed seda ühte ja sama draakonit kloppida?
Kas sinu organisatsioonis on olemas kriitilisi parameetreid, mida peaks ohjeima?