Miks asjad juhtuvad? Kvaliteedijuhtimises öeldakse, et probleemid on 96% tõenäosusega protsessis. Mis loom see protsess on? Mispärast ta meile kogu seda jama põhjustab ning kuidas seda kontrolli alla saada? Protsesside kaardistamine ja parendamise kohta on materjali küll ja veel. On ka eestikeelset ning küllaltki kvaliteetset.
Julgen soovitada lisamaterjali:
- Siseministeeriumi metoodiline juhend protsesside kaardistamisest ja analüüsist. Link
- Keerulisemate tegevuste detailseks kaardistamiseks on parim moodus IDEF meetodite perekond.
- Õppevideo lihtsa voodiagrammi joonistamiseks.
Siin on olulisemad 5 nüanssi, millele ma tahaksin lihtsamate tegevuste visualiseerimisel tähelepanu juhtida:
- Ära visualiseeri, kui sulle see ei meeldi. Protsesside visualiseerimine on töövahend, mitte lõpp-eesmärk. Standardiseerimine on vajalik, kuid alati ei pruugi üks või teine visualiseerimise meetod sinule ja su meeskonnale meeldida. Kui leiad, et visualiseerimine sind ei aita, siis pane lihtsalt ülesanded-tegevused üksteise järel kirja. Ma olen näinud absoluutselt kohutavaid voodiagramme, millest isegi nende joonistajad enam päris täpselt aru ei saanud. Sellist jama ei ole vaja.
- Pööra erilist tähelepanu otsuse tegemise kohtadele. Otsuste standardiseerimine a’la “Juhul kui auk on kuni 1cm, on kõik ok. Muidu pane praagi hulka.” aitab su operatsioonides tohutult aega kokku hoida. On kohutav ajaraiskamine, kui üks töötaja marsib teise töötaja juurde konsulteerima stiilis “mis-sina-sellega-teeksid”. Konkreetne kriteerium aitab normaalse töövoo säilitamisele kõvasti kaasa.
- Protsessi visualiseerimisel lähtu kaardistamise eesmärgist. Miks sa seda teed? Kes seda lugema hakkavad? Kui su peamine eesmärk on näiteks protsessi analüüs, siis detailsuse aste peab olema määratult suurem kui siis, kui valmistad ette töötajatele koolitusmaterjali-kiiret viidet töökohale. Samamoodi pead hoolikalt mõtlema, kas voodiagramm on parim tööriist ülesande lahendamiseks või on olemas sobilikumaid meetodeid.
- Järgi metoodikat. Ma kipun ise aeg-ajalt väga “loominguliselt” metoodikaid kasutama. Ennekõike on minu jaoks oluline eesmärk ja selles ma ka lähtun. Sa pead siiski arvestama, et kui sa jätad midagi tegemata, siis sa pead vähemalt aimama, mis selle tagajärjel juhtuda võib. Maakeeli – algajana aja näpuga metoodikas järge ja ära jäta midagi tegemata, sest sul pole õrna aimugi mis sellele järgneb.
- Tee koos meeskonnaga. Kasuta oma meeskonda – veel parem kasuta vajalikke tööriistu ning kaardista seal, kus protsess toimub. Inimesed, kes töötavad protsessis teavad kuidas tegelikult asjad käivad. Reaalsus on märksa parem lähtepunkt kui paberile pandud kaunis sõnad või pildid. Lisaboonusena saad sa kaardistamise käigus teada väga paljudest lahendamata küsimustest ning põhimõttelistest probleemidest.
Protsesside visualiseerimine on väga võimas vahend toimuvast arusaamisel ning analüüsil. Sa pead aga alati mõtlema miks sa seda teed ning mismoodi resultaati kasutama hakatakse. Igale spetsiifilisele probleemile on tõenäoliselt olemas kohandataud spetsiifiline diagramm. Otsi ja sa leiad.
1 thought on “Mis toimub? 5 nüanssi, millega PEAD arvestama tegevuste visualiseerimisel”